Loomeresidentuur

2023. aasta suurel reedel avasime Eesti kunstnike Malle Leisi (1940–2017), Villu Jõgeva (1940–2019) ja Andrus Joonase- (1970–2021) mälestusele pühendatud loomeresidentuuri, mis on oma nimetuse saanud Joonase maali pealkirja järgi – „Tee kadunud linna”. Kinnitasime itaalia-keelse sildi Molini di Triora nimelise keskaegse mägiküla maja seinale, kuhu olime poolteist kuud varem korteri ostnud. Meie – need oleme Malle Leisi ja Villu Jõgeva pärijad Henrik Jõgeva ning Sandra Jõgeva, lisaks kunstikogujast erakorralise meditsiini arst ja õppejõud Triinu Keskpaik. 



Põhja-Itaalias Liguuria maakonnas Imperia provintsis Molini di Triora nimelise keskaegse mägiküla südames asub 80-ruudune ning kolmetoaline korter koos köögi, suure vannitoa ja kahe rõduga, kust on vaade maalilistele mägedele. Residentuur on mõeldud loominguliseks tööks ja eraldumiseks. Loovisikute erialale me piiranguid ei sea, kuid peab rõhutama, et eraldi stuudiopind näiteks maalimiseks puudub. Küll aga on lubatud korteris ajutiselt ümberkorraldusi teha, kuni residentuuri lõpuks on see tagasi endises seisus.

Kuna maailmas on väga palju residentuure just kunstnikele ja kirjanikele, julgustame seda kasutama just nende erialade esindajaid, kelle peale nii palju selles plaanis mõeldud pole. Residentuur sobib suurepäraselt näiteks filmitegijatele oma materjali ülevaatamiseks, montaažiks ning stsenaariumi kirjutamiseks. Korter koosneb elutoast, ühest suuremast ning teisest väiksemast magamistoast, köögist, millele lisanduvad kaks rõdu. Viimased ning kõik aknad on vaatega mägedele ja külale.

On olemas automaatne pelletiahi, gaasiradiaatorid, väiksemas magamistoas elektriradiaator. Köögis on gaasipliit, pesumasin, nõudepesumasin, külmkapp. Vannitoas on duššikabiin ja gaasiboiler. Korter on möbleeritud ning varustatud enamvähem kõige eluks vajalikuga. Seintel on eksponeeritud väike kollektsioon Malle Leisi ja Andrus Joonase loomingut, samuti on sirvimiseks väljas nende kunstnike mahukad kataloogid.

Minuti-paari kaugusel korterist asuvad kohalik külapood, teine toidupood, kaks kohvikut,
tubakapood, postkontor, kohalik omavalitsus, üks restoran, leivapood ja hotell ning isegi
kaks kinnisvarabürood, mis avatakse väga vara.  Kohv (igasugune!) maksab väljas juues 1 (üks) euro ja üldine hinnatase Liguurias on madalam kui Eestis. 

Molini di Triorast ja selle ümbrusest

Tegemist on Itaalia Riviera rannikust mõnikümmend kilomeetrit mägedes asuva keskaegse külakesega. Kunagi oli siin üle kahekümne vesiveski, mida on praegust poolkuivanud jõesängi vaadates raske uskuda. Tegelikult hävitas jõe kõigest mõne aasta tagune maalihe. Ümbruskonna metsades käiakse seenel ja jahil; külas on mägisurnuaed, postkontor, apteek, kaks toidupoodi, pagaritöökoda ja viis restorani, mille hulgas nii õhtuti lahti olev pizzeria Diva, stiilne ja tuntud rahvusvahelises reisiportaalis ülikõrgeid punkte saanud külakõrts Gallo Nero, samuti korralik, Liguuria spetsialiteete kohati moodsas vormis pakkuv 1870. aastatest tegutsev hotellirestoran Santo Spirito. Kolm viimast asuvad kohaliku keskväljaku Piazza Roma ääres, kust leiab ka omavalitsuse hoone ja postkontori. Molini di Triora külast leiab veel kolm kirikut ja raamatukogu.

Koos 5 kilomeetri kaugusel asuva kuulsa Triora „nõidade külaga“ (veel umbes sada aastat tagasi moodustasid Triora ja Molini di Triora ehk tõlkes "Triora veskid" ühe haldusüksuse) jagatakse siinkandis 1760. aastal sündinud ning 1816. aastal Hiinas märtrisurma surnud pühaku Giovanni Lantrua kodupaiga au. Triora oma nõidade teemaga ongi kohalik suurim turismimagnet. 

Üle 300 meetri merepinnast kõrgemal kui Molini di Triora, avanevad sealsetelt vaateplatvormidelt vastavalt veel hingematvamad vaated. Lisaks siiani säilinud keskaegne kindlus, tervelt kaks etnograafiale ja nõiakunstile pühendatud muuseumi ning väga palju nõidade ja maagia teemalist kitši kõikjal. Põhjus on lihtne – nimelt Trioras toimusid 16. sajandi keskel Itaalia viimased nõiaprotsessid.

Lähimad linnad rannikul on provintsi pealinn Imperia, välja kujunenud kunagistest kaluriküladest. Meeleolukas ja autentne koht, kus jalutada ning minu Imperia lemmikpiirkonnas, ühtlasi linna vanimas osas, Oneglias sadamapiirkonnas välibaaris või kohvikus inimvaatlusega tegeleda.

Molini di Triorast umbes sama kaugel, 30 kilomeetrit eemal, asub märksa turistlikum San Remo oma poetänava ja meeldivate, aga üldiselt tasuliste randadega.

Ka 24 kilomeetri kaugusel oleva Arma di Taggia küla oluline komponent on rand. Tasuta rannaks, nagu olen aru saanud, peetakse siin sellist, kus saab 6 euro eest laenutada päikesevarju kahele, mitte ei maksa lamamistool koos sama varju, duši ja tualeti kasutamise võimaluse, riietuskabiinide ning võimalusega oma asju lukustatud kapis hoida 10–15 eurot. Neile, kellele tasulised rannad on vastuvõetavad, soovitaks Vittoria Beachi Arma di Taggias ning Baia Grecat San Remos.

Lähim lennujaam on Nizza (84 km), kuhu on võimalik minna rongiga San Remost (sinna ja Imperiasse viib Molini di Triorast päevas 3 bussi) või lasta end 150 euro eest ära viia
kohalikul autojuhil Sergiol. Sergio number, nagu ka pelletite kojuveo oma, on kinnitatud korteri seinale. Uber Nizzast Molini di Triorasse maksab kuni 180 eurot.

Lisainfo: sandrajogeva@gmail.com