Malle Leisi mälestus ja Bita Razavi
9. juulil 2020, kunstnik Malle Leisi (1940-2017) 80.sünniaastapäeval, andsid Malle Leisi pärijad esmakordselt üle temanimelise preemia, tunnustamaks oma loomingule pühendunud naiskunstnikke. Esimese Malle Leisi preemia pälvis Katrin Piile, auhinnaks olid nii kunstniku koos abikaasa Villu Jõgevaga välja töötatud unikaalses siiditrükitehnikas teostatud serigraafia kui väiksem kogus Malle Leisi autoriõiguste eest saadud raha.
Kuigi auhinna statuudis oli sees, et seda ei anta välja sagedamini kui kord viie aasta jooksul, oleme märganud, et tunnustame juba teist korda peale preemia väljaandmist avalikult naisloojat, kes on otsustanud astuda üles ebaõigluse vastu. 2021.a kevadel, kui puhkes seoses Haus galerii poolt avalikule oksjonile pandud ilmselge Malle Leisi võltsinguga nn tulbiskandaal, astus esile harrastuskunstnik ja käsitöömeister Monika Liiv. Tema tunnistas, et maalis antud tulbiakvarelli kunagi ise, lisamata küll sinna viletsalt järgi tehtud Malle Leisi signatuuri.
Tunnustuseks julguse ja õiglustunde eest andsime Monika Liivile üle tõelise Malle Leisi tulbipildi - seekord siiski serigraafiatehnikas.
Bita Razavi on Iraani päritolu kaasaegne kunstnik, kes on oma elu ja töö sidunud Eesti ja Soomega. Sel aastal esindas ta Eesti riiki Veneetsia Biennaalil. Bita Razavi koges kahjuks näituse ettevalmistamise käigus töökiusu, diskrimineerimist ning isegi kuraatori ja teiste näitusetiimi liikmete poolt rakendatud omaalgatuslikku tsensuuri. Bita astus aga sellele kõigele vastu, ei varjanud kogetud kiusu ja muid üleelamisi ning rääkis neist avalikult juba Eesti paviljoni avamisel Veneetsias. Tulemus: tema installatsiooni tsenseerimata versiooni eksponeerimine mitmel pool maailmas ning rahvusvaheline tähelepanu sellele kahetsusväärsele juhtumile. Hiljuti avaldati põhjalik artikkel Bitast ning teda tabanud tsensuurist Veneetsias Hollandi väljaandes Groene Amsterdammer - anti ju Eesti riigi käsutusse Veneetsia Biennaalil seekord Madalmaade paviljon.
Malle Leis ei olnud esmapilgul sotsiaalsete teemadega tegelev kunstnik, ometi oli talle isiksusena omane tugev sotsiaalne õiglustunne ning suur vastumeelsus, nagu Malle Leis ja Villu Jõgeva seda nimetasid, “ametnike võimutsemise” vastu. Seda viimast pidi Bita Razavi kompromissitu kunstnikuna kogema eriti reljeefselt, samas julges ta kogetud vaimsest vägivallast ning töökiusust ja isegi tsensuurist rääkida avalikult. Nii sai see kahetsusväärne juhtum laiemat rahvusvahelist kõlapinda. Tunnustamaks Bita Razavi kompromissitust kunstnikuna ja kodanikujulgust, anname talle üle Malle Leisi serigraafia pealkirjaga “Orhideed” - osales ju Razavi Veneetsia biennaalil projektis “Orhideliirium. Isu külluse järele”.
Sandra Jõgeva,
Henrik Jõgeva
Tallinnas, 8.novembril 2022