Malle Leisist – Malle Leis

Malle Leis sündis 1940. aasta juulikuu suvepäeval Viljandis. Oma meierist isa ameti tõttu rändas pere nii enne kui ka pärast sõda mööda Eestit ühest meiereist teise ja vahetas tihti elupaika. Võib oletada, et ehk pärineb Malle Leisi suur huvi ja armastus looduse vastu juba varasest lapsepõlvest. Oma kooliaja veetis Leis siiski peamiselt Pärnus, kus ta õppis Lydia Koidula nimelises 2. Keskkoolis. Seal sai tuleviku seisukohalt määravaks hästitoimiv kunstiring, mida juhendas kunstikoolis Pallas õppinud Meeta Viks.

1960ndad aastad, kui Malle Leis peale Tartu Kunstikooli (1958-1961) ja ERKI (1961-1967) lõpetamist noore kunstnikuna oma loomingulist teekonda alustas, oli maailmakunstis parasjagu käimas popkultuuri võidukäik. Popkunst oli saanud uue ajastu sümboliks, mis mässas varasema konservatiivse kõrgkultuuri vastu ning kunstimaailmas toimus omamoodi ideoloogiline nihe, kus varasemad paradigmad asendusid uutega.

Ka nõukogude liidu kontekstis võis 1960ndaid vaadelda kui murrangulist ajajärku, kus uue põlvkonna väljakutseks sai vanadest piiridest väljamurdmine ja kunstikeele uuendamine. Peale 1950-1960ndatele omast sotsrealismi ja karmi stiili, mõjus Malle Leisi koloriitne ja elurõõmus käsitlus tõeliselt värskelt ja innovatiivselt. Midagi sellist ei olnud keegi varem Eesti kunstis kohanud ning Leisi maalid olid tõeliselt värsked, läänelikud ja innustatud maailma vallutavast popkunsti vaimust, aga ka vabameelsest ja rõõmsast hipiliikumisest. Kirkate värvidega maalitud lilled, vikerkaared ja abstraktsed kompositsioonid olid kujunditeks, mis jäid tema loomingut saatma kuni lõpuni. Hipiajastu lapsena peegeldab Leisi looming helget ja värviküllast esteetikat, mis mõjub justkui igavesti kestev ja lõputa suvi, mis viib meid tagasi lapsepõlve, kus rohi oli rohelisem ja värvid kirkamad.

Malle Leis kuulus ANK 64 kunstirühmitusse, 1964-1969 aastal tegutsenud kunstnike ühendusse, kelle liikmed olid seotud Moskva ja Leningradi underground-kunstnikega. Kui seal oli kunstiga eksperimenteerimine midagi keelatut ja põrandaalust, siis Eestis, mida peeti omamoodi nõukogude lääneks, olid kunstnikel pisut vabamad käed, kuigi kompromisse ja selgitustööd tuli teha siingi. Malle Leisi loomingus on kunstiteadlased näinud seoseid ka sõltumatuse ja vabaduseihalusega, ning kui vastandumist 1960ndate ja 1970ndate tegelikkusele.

Ka hilisemas loomingus jäi Leis truuks oma loodud rõõmsale maailmale - küll aga jõudis ta elu jooksul katsetada erinevaid tehnikaid graafikast kuni akvarellmaalini. Tema signatuuriks on unikaalne, koos abikaasa Villu Jõgevaga leiutatud siidittrükitehnika, milles segunevad võtted maalikunstist ja graafikast. Kui graafika sünd tõi kunstimaailma võimaluse teoseid laialt ja ülimalt kiirelt tiražeerida ning Läänes ulatusid kunstnike siiditrükid tuhandete eksemplaridenii, siis Leisi võlusid laia tiražeeringu asemel hoopis graafika tehnilised võimalused ning puhtad ja selged jooned. Nii võib Leisi loomingus kohata ka graafilisi lehti, mis on valminud eksklusiivselt vaid ühes eksemplaris.

Leisi loomingu üheks kesksemaks märksõnaks nii maalikunstis kui graafikas, on katkematu huvi taimemotiivide ja looduse vastu. Leisi kujutatud floora võib paista esmapilgu lihtne ja dekoratiivne, kuid looduse rikkaliku ilu kujutamise all võib tajuda ka filosoofiliselt sügavaid mõtsiklusi, kus kevadel tärganud liblest saab sügisel vili ja sünnist saab surm. Nendest teostest võib otsida elu ringkäigu ja seda saatvate müsteeriumide kujutamist.

Aastatel 1987-2003 kuulus ta mainekasse Briti kuninglikku botaaniliste kunstnike ühingusse ning tema teosed äratasid ka rahvusvahelist tähelepanu. Malle Leis on seni ainus eestlane, kelle kunstiteoseid, kaks maali, on müüdud maailma tippu kuuluvas oksjonimajas Sotheby’s.

Üks suurimaid Malle Leisi kollektsioone välismaal asub Zimmerli Kunstimuuseumis USAs, kus on praeguseks 44 Leisi teost Norton Dodge’i kollektsioonist. Tema töid leiab ka Moskva Tretjakovi galerii kogust ja Kreeka Rahvusmuuseumist Thessalonikis, kuhu need sattusid legendaarse kunstikoguja Georg Costakise kollektsiooni kaudu. Eestis on Leis esindatud Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudes, samuti arvukates erakogudes.

Malle Leisi võib pidada ka oma põlvkonna üheks produktiivsemaks kunstnikuks - tema elutöö hulka kuulub enam kuni 50 isiknäitust Eestis ja välismaal, lisaks arvukad preemiad ja äramärkimised. 2001. aastal pälvis ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi.Lisaks on teda pärjatud Kristjan Raua preemiaga ja Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga.

ERR videoarhiivi kuuluvast lühifilmist on võimalik vaadata lähemalt Malle Leisi ja Villu Jõgeva leiutatud unikaalses siiditrükitehnikas töötamist. "Malle Leis 1980, Võrumaa IX, serigraafia", kestus 00:20:34, režissöör: Peeter Urbla. Video leiad SIIT.